Inimene, kes ootab lehe laadimist, ei mõtle „küll see kohe tuleb“. Ta mõtleb, et ta läheb tagasi ja vajutab järgmist otsitulemust. Ja sina ei saa kunagi teada, et ta seal käis.
Enamik aeglaseid lehti on aeglased samade paari põhjuse pärast. Käime need läbi.
Kõigepealt: kontrolli ise ära
Ära usu kellegi sõna, vaata numbrit. Google’i PageSpeed Insights on tasuta, kirjutad sinna oma aadressi ja saad aruande. Vaata eraldi mobiili tulemust — see on peaaegu alati halvem ja see on see, mida enamik inimesi tegelikult kasutab.
Tee seda kaks korda: korra avalehele, korra mõnele sisemisele lehele. Vahel on avaleht korralikult optimeeritud ja ülejäänud leht mitte.
Põhjus 1: pildid
See on ülekaalukalt kõige sagedasem ja ka kõige lihtsamini lahendatav.
Tüüpiline juhtum: keegi laadis üles telefoniga tehtud foto, 4000 pikslit lai ja 6 megabaiti suur, ja leht kuvab seda 400 piksli laiuselt. Brauser laeb ikkagi alla kogu 6 megabaiti.
Mida teha: vähenda pildid enne üleslaadimist mõistlikku mõõtu ja salvesta kaasaegses formaadis (WebP või AVIF). Ainuüksi see võib lehe mahtu kordades kärpida. Kui pilte on palju, lisa neile ka laisk laadimine, et allpool olevaid pilte ei laetaks enne, kui nendeni keritakse.
Põhjus 2: liiga palju pluginaid
See puudutab eelkõige WordPressi lehti. Iga plugin toob kaasa oma JavaScripti ja CSS-i faili, ja tavaliselt laaditakse need igal lehel, ka seal, kus seda pluginat üldse ei kasutata.
Mida teha: mine pluginate nimekirja ja küsi iga kohta „kas ma kasutan seda?“. Lülita välja need, mida ei kasuta — mitte ei jäta passiivseks, vaid eemalda. Väga sageli võidab leht sellest rohkem kui ühestki muust nipist.
Põhjus 3: odav majutus
Kui su leht on jagatud serveris koos kahesaja teise lehega, siis sa jagad ka nende koormust. Tunnus: leht on vahel kiire ja vahel aeglane ilma nähtava põhjuseta.
Mida teha: kontrolli serveri vastamisaega (PageSpeed näitab seda kui „Server Response Time“). Kui see on üle poole sekundi, siis probleem ei ole sinu lehes, vaid selle all. Majutuse vahetamine on tüütu, aga see on ühekordne töö.
Põhjus 4: liiga palju kirjatüüpe
Iga kirjatüüp ja iga paksus on eraldi fail. Kolm kirjatüüpi, igaüks neljas paksuses, on kaksteist faili, mis peavad alla laadima enne, kui tekst korralikult kuvatakse.
Mida teha: piirdu kahe kirjatüübiga ja ainult nende paksustega, mida päriselt kasutad.
Põhjus 5: välised skriptid
Vestlusaken, küpsiste teavitus, kaks analüütikatööriista, sotsiaalmeedia nupud, kaardi vidin. Iga üks neist on päring võõrasse serverisse ja iga üks võib sinu lehe kinni hoida, kui see server on parajasti aeglane.
Mida teha: vaata üle, mis on päriselt vajalik. Eriti vestlusaknad on rasked — kui sa sealt ühtegi päringut ei saa, siis see maksab sulle kiirust ilma vastutasuta.
Mis on „piisavalt kiire“?
Ma ei hakka siin ühte numbrit lubama, sest see sõltub sellest, mida su leht teeb. Aga praktiline mõõdupuu on lihtne: kui sa avad oma lehe telefonis mobiilse andmesidega ja see tundub aeglane, siis see on aeglane. See tunne on usaldusväärsem kui ükski punktiskoor.
Ja tasub mainida: täiuslik skoor ei ole eesmärk omaette. Viimased punktid maksavad ebaproportsionaalselt palju tööd ja klient ei märka neid kunagi. Eesmärk on, et leht tunduks kohene — mitte et graafik oleks roheline.
Millal tasub uuesti ehitada
Enamik asju sellest loetelust on parandatavad ilma lehte välja vahetamata, ja alusta alati sealt. Uuesti tasub ehitada siis, kui:
- leht on ehitatud malli peale, mida on nii palju painutatud, et keegi ei julge seda enam puutuda;
- iga väike muudatus võtab kellelgi tunde;
- parandad ühe asja ja katki läheb teine;
- või sa lihtsalt ei saa enam ise midagi muuta.
Kui tahad, et me sinu lehele pilgu peale viskaks ja ütleks, kumb variant sinu puhul mõistlik on, siis kirjuta — vaatame üle ja ütleme ausalt, kui asi on parandatav.